Tänapäeval nii tavalisel tööriistal nagu mootorsael on tegelikult pikk ja põnev ajalugu. Olid ajad, kui puid langetati kirvega ja lõigati sobivaks käsisaagidega. Mäletan endagi lapsepõlvest kuulsat kahemehesaagi, millega poisikesena sai nii mõnigi puunott pooleks nüsitud.
Mootorsae ajalugu on pea sada aastat pikk ja ulatub täpsemalt 1920. aastatesse. Sae motoriseerimine viis metsanduse hoopis uuele tasemele. Töö kiirus suurenes ja kvaliteet paranes. Esimene päris mootorsaag jõudis metsameesteni 1927. aastal. Saag töötas bensiinimootoriga ja kaalus ligemale 60 kg. Sellise raskuse juures võite isegi arvata, et tegemist ei olnud päris ühemehesaega. Saagimiseks oli tarvis kahe mehe rammu ja väga pikki tööpäevi järjest sellise saega tõenäoliselt teha ei kannatanud.
See oli mootorsae ajastu algus. Järgmine suurem siht oli välja töötada saag, mis oleks kergem, kuid samas võimsam. Mootorsae massi vähendamise põhieesmärk oli see, et saega saaks tööd teha korraga vaid üks mees.
Esimene ühemehe mootorsaag oli eelkäijatest tublisti kergem, kuid võrreldes tänapäeva mootorsaagidega kaalus ikka palju – 12 kg. Maailma kergeimaks saeks kuulutati 12 kg kaaluv tööriist 1947. aastal. Siis algas metsade vallutamine kirveste ja käsisaagide asemel mootorsaagidega.
Natuke üle kümne aasta hiljem, aastal 1964, tutvustati esimest antivibratsiooniga käepidet, mis muutis mootorsae kasutamise mugavamaks ja väsitas töömeest vähem.
1973. aastal said mootorsaed endale külge tänapäeval väga tähtsa turvaelemendi – ketipiduri. Mootorsaagide levikuga hakkas kasvama ka saeõnnetust arv. Uuringud on näidanud, et iga 1100 m2 saetud puude kohta on üks saeõnnetus. Saega töötamisel on põhiliseks ohuks tagasilöök, mis tekib siis, kui toetada saelati ots teatud nurga all vastu puud. Selliste õnnetuste ärahoidmiseks ongi kasutusel ketipidur, mis peatab õnnetusjuhtumi korral automaatselt keti. See muidugi eeldab õigeid töövõtteid, sest ketipidur aktiveeritakse kasutaja käe survel.
Seitse aastat hiljem ehk siis 1980. aastal hakati mootorsaagide juures kasutama komposiitmaterjale ja plasti, mis muutsid tööriista veelgi kergemaks. Võib öelda, et alates 1980. aastatest on mootorsaed välja näinud sellised, nagu me oleme praegu harjunud poodides nägema.
Moodsate mootorsaagide puhul pööratakse erilist tähelepanu sae tasakaalule, töövõimsusele ja massile. Elukutseliste metsameeste jaoks on eriti tähtis see, et sael oleks rammu jämedaid puid läbi lõigata, kuid kaaluks seejuures võimalikult vähe ja istuks mugavalt käes. Eesmärk on teha metsas pikki päevi keha üleliia väsitamata.
Ligemale saja-aastane ajalugu on meid õpetanud austama mootorsaage ja nendega kaasnevaid ohtusid. Seepärast kuulub iga asjaliku saemehe komplekti ka vastav kaitseriietus. Saeketi liikumiskiirus on ligikaudu 20 m sekundis ning üliterava ketiga saag on tööriist, mida tuleb käsitseda oskuse ja lugupidamisega. Sae kasutamisel olge ettevaatlik ja pange alati kaitseriietus selga.
