Kõikvõimalikud äärmuslikud ilmastikuolud mõjutavad ka meie tööriistu. Kui me räägime väga palavatest või väga külmadest ilmadest, siis enamik tööriistu ei sobi sellistes tingimustes pikaajaliseks kasutamiseks. Sellegipoolest ilmneb tihti, et just külmade ilmadega tekib vajadus mootorsaag käima tõmmata ja metsa minna. Selge on see, et kolmekümne miinuskraadiga keegi metsa ei lähe, aga juba kümme miinuskraadi on mootorsaele kahjulikum kui kahekümnekraadine suveilm.
Jagan mõned head nipid, kuidas talvistes oludes hõlpsamini saega ringi käia ja töö kergema vaevaga kiiremini tehtud saaks.
Külm ilm on nii saele kui ka saagijale ebameeldiv. Võib juhtuda, et saag ei käivitu hästi, aga kui lõpuks käima läheb, siis hakkab turtsuma ega taha kõige paremini tööle hakata. Samuti võib jäätunud saepuru hakata segama otsatähiku ringlemist ja selle ka blokeerida. Te vihastate, näete sae kallal rohkesti vaeva ja päeva lõpuks ei ole ka tulemus see, mida te ootasite.
Tehke enne metsa minekut saele korralik hooldus, puhastage see igasugusest üleliigsest prahist ja reguleerige ka mootorit. Kui seda ei ole kaua aega tehtud, vahetage kindlasti välja õhufilter ja süüteküünal. Kasutage talverežiimi – tegemist on tavaliselt väikse õhuklapiga õhufiltri kaane juures, mis avab lisakanali sooja õhu pääsemiseks karburaatori juurde. ECHO saagidel tuleb talverežiimi kasutada alates temperatuurist +5 °C.
Järgmise sammuna tühjendage paak ketiõlist ja valage sinna värske talvine ketiõli. Ainult suviseks saagimiseks ette nähtud ketiõli muutub külmas tahkeks ja võib juhtuda, et metsas puid saagides jääb kett õlitamata. Seepärast soovitame kindlasti kasutada õlisid, mis on ette nähtud kasutamiseks madalatel temperatuuridel.
Külmunud puude puhul peab silmas pidama, et neid on tunduvalt raskem lõigata kui märgi või kuivi puid. Võtke metsa minnes kindlasti kaasa äsja teritatud kett, paha ei teeks ka paar ketti varuks (sõltub muidugi töömahust ja eesmärgist). Olen kuulnud, et talviseks kasutamiseks soovitatakse lõikehammast teritada väiksema nurga all, st kuni viiekraadise nurga all. Väiksem nurk aitab kergemini külmunud puitu läbi saagida ja vähendab samal ajal ka vibratsiooni.
Mis puutub saekütusesse, siis vältige selle sattumist järsult erinevate temperatuuride kätte. Siinkohal pean silmas seda, et öösel soojas toas hoitud bensiin ei tohi sattuda järgmisel päeval –15 °C pakase kätte, sest siis on temperatuuride vahe liiga suur. See tähendab, et kütuses tekib kondensatsioon, teisisõnu vesi. Kütus ei tohi vett sisaldada. Kui te kasutate ise valmis segatud bensiinisegu, veenduge, et see on värske ja enam-vähem paraja koguses, mille korraga ära kulutate. Segubensiini seisma jätmine halvendab selle omadusi, nagu olen kirjutanud ka ühes oma varasemas artiklis.
Viimane soovitus on lihtne, aga seda on raske järgida. Kui töötate saega ja olete mingil põhjusel sunnitud sae seisma jätma ning maha asetama, ärge pange seda lumehange. Asetage saag langetatud puu kännule või lõigake palgiotsast seib, mida saab sae alla panna. Minu soovituse põhjus on lihtne – töösoe saemootor hakkab kohe lund ja jääd sulatama. Kui saag jääb kauemaks lumme, võib juhtuda, et ülessulanud jää ja lumi külmuvad saekorpuse ning muude detailide vahel. Raskemal juhul võib saag nii kahjustada saada, et ei hakkagi enam tööle.
Hästi hoitud kvaliteetne tööriist teenib teid kaua ja probleemideta. Pärast metsast naasmist soovitan sae ära puhastada ja jätta kuiva ruumi. Kellelegi ei meeldi alustada tööd määrdunud, musta ja tõrkuva seadmega.