Tahaksin seekord veidi lähemalt rääkida mootorsaagidest ja nende mootoritest. Nimelt oleme kõik harjunud sellega, et kui mootorsael hõigatakse välja võimsus 2 kW, siis üldjuhul ilutseb sellel ka suurem hinnasilt kui sarnasel sael võimsusega 1,8 kW. Siin pole midagi imestada: mootori võimsus on üks väga tähtis müügiargument. Veelgi olulisem on aru saada, mis selle taga tegelikult peitub.
Varem oli võimsuse kõrval teiseks tähtsaks näitajaks mootori töömaht, eriti kahetaktilistel seadmetel. Näiteks oli elementaarne, et 50 cm3 töömahuga saag on suurem, võimsam ja tõhusam kui tema 40 cm3 töömahuga „vend”. Nüüdseks on aga mootorite tehnoloogia nii palju muutunud, et väiksema töömahuga saag teeb tihti suurematele silmad ette. Seda enam, et väiksema töömahu puhul on võimalik hoida sae mõõtmed ja mis veelgi tähtsam – kaal väiksemad.
Olles aru saanud, et oluline pole mitte pelgalt töömahu suurus, vaid võimsuse näitaja kW, siis prooviksin lahti seletada ka ühe eriti tähtsa nüansi. Kutsume seda hellitavalt „töötavaks hobujõuks”.
Mis on töötav hobujõud? Et sellest paremini aru saada, siis selgitan, kuidas mootorite võimsuse näitajad hinnasildi kõrvale saadakse. Mootor, mis on valmis tehtud, inseneridelt heakskiidu saanud ja kõikvõimalikud katsed läbinud, asetatakse spetsiaalsesse katsepinki nimega dünamomeeter ehk jõumõõtur. Selle masina abil on võimalik graafiliselt välja joonistada ühe või teise mootori võimsus teatud pööretel. Teadagi muutuvad need andmed iga pöörde juures ning seepärast ongi meil vaja teada mootori kasulikku võimsust.
Mootorsaagide puhul kehtib lihtne reegel: kui saed kõva puitu, on üldjuhul sae mootori pöörded 8000–9000 p/min ning pehme puidu puhul vastavalt 9000–10 000 p/min. Siin tulebki mängu see uus tarkus, millel peatun. Mootorsaed saavutavad tänapäeval muretult väga suuri pöördeid. On saage, mis tehasest tulnuna suudavad „kiunuda” isegi üle 13 000 pöörde. Samuti kiunuvad needsamad saed ka dünamomeetri stendis, kus mõõdetakse maksimaalset jõudu.
Ja siin peitubki konks: enamasti tuleb kõige magusam võimsuse number välja just väga suurtel pööretel, nagu 11 000+ p/min. See ilus number pannakse paberile ning saagi reklaamitakse kui sellise võimsusega tööriista. Kui võtta nüüd seesama saag kätte ja hakata sellega puid saagima, siis selgub tõsiasi, et me ei tee mitte kunagi tööd maksimaalsete pöörete juures. Nii kui kett puitu puutub, hakkavad pöörded vähenema. Need jäävad siis vastavalt vahemikku 8000–9000 p/min või 9000–10 000 p/min.
Lisan juurde ka illustreeriva pildi, kus on näha tuntud tootjate saagide võrdlus. Küll on kätte saadud vahvaid võimsuse näitajaid, kuid nende pöörete juures, kus saag päriselt töötab, võib nõrgema kW numbriga saag hoopis tegusam olla. Tegemist on täiesti reaalse olukorraga, sest saagide „võimsusekõver” on erinev, ja kõige olulisem ongi see võimsus, mis on sael töötades.
Kui hakkate saagi soetama ning teie jaoks on tähtis sae lõikevõimsus, siis pöörduge müüja poole ja paluge saagi proovida. Hea oleks proovida sarnase võimsusenumbriga teise tootja saagi – sealt tuleb vahe kõige paremini välja. Võite isegi üllatuda, kui tunnete, kuidas justkui väiksema võimsusega saag lõikab sama hästi või isegi natuke paremini kui võimsam saag.