Sügis on kätte jõudnud ning viimased muruniitmised veel ees, mis tähendab, et üsna pea lähevad need truud tööloomad talveunne. Eelmises artiklis kirjutasin lähemalt toimingutest, mida tuleks teha enne, kui jätate niiduki talveks seisma. Selles artiklis püüan natuke rohkem lahti seletada, miks ei või tavalist tanklabensiini jätta talveks niidukisse.
Ei saa väita, et kõikidel juhtudel on tagajärg sama ning niidukid või muud aiaseadmed kevadel ei käivitu. Päris nii see ei ole, aga kindlasti on tegemist ühe enamlevinud probleemiga, kui töökorras niiduk kevadel enam eluvaimu sisse ei võta.
Et sellest probleemist täpsemalt aru saada, tuleks mõista, mis on bensiin ja millest see koosneb.
Bensiin on välimuselt ühtlane selge vedelik, mis põleb väga hästi ja aurustub üsna kiiresti. Tegelikult on tegu küllaltki keerulise keemilise ühendiga, millele on lisatud erinevaid ühendeid. Seda ennekõike sellepärast, et bensiinile esitatakse palju nõudmisi. Mootoribensiin peab olema kindlate omadustega erinevates tingimustes, nii kuumas kui ka külmas. Samuti lisatakse lõhnaaineid, et bensiini lõhn inimestele meeldivam tunduks – uskuge või mitte!
Kõik need lisandid on kokku segatud ühtseks põlevaks aineks, mida me tanklapüstolist enda auto paaki või kanistrisse laseme. Kui „vanasti“ oli bensiinide koostis stabiilsem, siis praeguses tarbimisühiskonnas ei ole see enam prioriteetne. Tavaline mootoribensiin peab säilima üks-kaks kuud ning pärast seda hakkavad erinevad koostisosad tasapisi ladestuma ja kütus läheb „halvaks“. Sademed tekitavad probleeme kogu küttesüsteemis ning põhjustavad tihti ummistusi. Sagedane karburaatorite vahetuse põhjuseks on just seesama seisev bensiin.
Peale lisandite ladestumise kaasneb seismisega ka teine probleem – kondenseerumine. Kui bensiini hoitakse kinnises anumas, peaks see võimalusel olema alati servani täis. Kui tasapinna ja korgi vahele jääb õhuruum, võib õhus sisalduv niiskus kondenseeruda ning vesi sattuda bensiini sisse. See on ilma ütlematagi üsna halb mootoribensiini jaoks, põhjustades kütusesüsteemi detailide korrodeerumise.
Kuidas aru saada, et bensiin on halvaks läinud?
Kõige lihtsam on seda teha välise vaatluse teel. Kui bensiini värvus on muutunud tunduvalt tumedamaks võrreldes värske bensiiniga, on see selge märk halvaks läinud kütusest. Teine oluline näitaja on kindlasti lõhn. Seistes tekib bensiinile juurde väga ebameeldiv aroom.
Kui kiiresti bensiin halvaks läheb?
See sõltub tegelikult paljudest erinevatest teguritest. Mitte kunagi ei ole kaks bensiini sama koostisega. See tähendab seda, et iga tanklakett segab bensiinile juurde enda valitud lisandeid, proovides hoida hinda all ning omadusi vastavuses nõuetega. Võib isegi öelda, et sama tanklaketi bensiinid on iga kord erinevad, sest korraga segatakse valmis suured kogused ning lisandite kogused ei pruugi alati täiesti samas vahekorras olla. Teiseks on väga keeruline hinnata äsja soetatud bensiini vanust, seda, kas see on juba kolm nädalat seisnud tankla mahutites või valmis segatud kaks päeva tagasi. Rusikareegel on see, et ärge hoidke mootoribensiini kodus mitte kauem kui paar kuud.
Mis siis, kui peate hoidma bensiini kauem?
Kui peate mingil põhjusel bensiini hoidma paagis/kanistris üle kahe kuu, siis on mõistlik osta bensiini stabilisaatorit. Lisage stabilisaatorit bensiini hulka enne, kui masina seisma jätate – nii saate kindel olla, et stabilisaatoriga kütus on jõudnud ka igale poole voolikutesse ja karburaatorisse.
Stabilisaator ei ole päris imerohi ja bensiini omadusi igavesti ei säilita ning kindlasti tuleb seda valada värske bensiini hulka, mitte juba vananenud kütusele. Nii aeglustub tunduvalt vananemisprotsess ning bensiini omadused säilivad 12–15 kuud.
