Lume sulamise aegu on üsna tavaline, et suurvesi tungib vägisi sinna, kuhu seda ei soovita. Ühel upub aiamaa või muruplats, teisel keldripõrand või garaaž. Et end sellise õnnetuse eest kaitsta, võiks igal majaomanikul ja aiapidajal olla varuks üks hädavajalik tööriist – veepump.
Veepumpasid on mitmesuguseid. Osa neist on ette nähtud puhta vee tarbeks, osa aga reovee jaoks. Alustasime juttu kevadisest suurveest, seega võtame lähema vaatluse alla just musta vee pumbad.
Musta vee jagame omakorda kaheks. Esimene on vesi, mis pärineb pesumasinast või on tunginud näiteks keldrisse läbi pragude, mis tähendab, et see on üsnagi hästi filtreeritud ega sisalda abrasiivseid osakesi, liiva, mulda jms. Teine liik on vesi, mida pumbatakse otse kraavist või koduaiast – selle sees võib leiduda põhimõtteliselt kõike.
Kui lähete pumpa valima, tulebki esmalt selgeks teha, kas see hakkab tööle pigem väljas, mudastes ja/või liivastes oludes, või hoopis keldris või garaažis. Sellest sõltub, kas pumba tööratas peaks olema plastist või metallist. Ütlen kohe ka ära, et metallist töörattaga pump on küll ette nähtud abrasiivsete osakestega vee pumpamiseks, aga see ei tähenda, et sellega ei võiks ka muud vett pumbata. Plastist töörattaga pumpa aga palun mitte kasutada liivase vee pumpamiseks – see rikub pumba ära.
Järgmiseks on tähtis teada, kui sügavalt ja kui kaugele soovitakse vett pumbata. Selle järgi tuleb valida pumba võimsus ja ka vooliku läbimõõt. Paljudel pumpadel on vooliku ühendamise liitmik mitmejärguline. Sinna on võimalik ühendada peenem voolik või ka mõnevõrra jämedam. Kui soovite pumpa maksimaalselt kasutada, lõigake ülemineku peenem osa ära ja kasutage võimalikult jämedat voolikut. Kui peenikest osa ära ei lõika, pole ka jämedast voolikust kasu, sest peenike toru hakkab pumba tootlikkust segama.
Üks pumba võimsuse näitaja on pumba tööaeg. Kui ikka pump töötab tunde järjest, siis on pealevool liiga suur ja pump ei tule sellega hästi toime. Pump peab saama puhata ega tohiks väga kaua korraga töös olla.
Pumpa paigaldades jätke meelde, et see ei võta põrandalt või kraavist vett viimase piisani ära, vaid alati jääb 3–4 cm kiht maha. Seetõttu on hea tekitada pumba jaoks süvend ja panna see sinna. Süvendit tehes jälgige, et pumba ujuk saaks vabalt liikuda ega takerduks kuhugi. Kui ujuk ei liigu õigesti, võib pump kuivale jääda ja kahjustatud saada.
Voolikut paigaldades peab jälgima, et sellesse ei jääks murdekohti või volte, sest pump ei pruugi neid sirgeks lükata. Krussis või murdekohti täis voolik ei lase vett läbi ja pumba tööst ei ole mingisugust kasu.
Igal juhul soovitame enne pumba ostmist pidada nõu spetsialistiga ja rääkida talle võimalikult täpselt, kus ja mis otstarbel te pumpa kasutada plaanite. Nii saab ekspert soovitada just teile sobiva pumba. Sellega väldite olukorda, et hea ja odav tundunud pump ei tule ülesandega siiski toime ning te olete sunnitud ostma juurde ka teise ja võimsama pumba.
See tasuks meelde jätta ükskõik millist tööriista valides: ostke üks kord ja korralik! Hoiduge eelistamast odavamat tööriista, ilma et veenduksite, kas sellest teie vajaduste rahuldamiseks üldse piisab.
Loodan, et nõuannetest oli teile kasu. Vaadake ka juuresolevalt videolt ekspert Riho soovitusi pumba valimiseks:
.jpg)
.jpg)
